Meil oli just pikk jutuajamine, kus me meenutasime oma lapsepõlve. See oli suht armas ning kinnitas mulle veel, et ma olen ikka hull laps:D Ma tõesti tänan oma fantaasiat. Tänu sellele on mul ikka huvitav elu olnud:D Nagu tõesti. Lugudest selgus, et mu mingi lemmikmäng on mängida mingit vaest naist kuskil agulis, kellel pole umbes süüagi:D Ja muidugi need draakonimängud.
Käisin siis täna jälle joonistamas. Lõpuks oli tõesti nii, et aaaah!! Ei vinni enam. Kaks skeletti tegin ära. Ühte pean millalgi uuesti tegema, sest nüüd nad võtsid kivid sealt pealt ära ja välja tuli terve kondihunnik.
Eile oli torm. Padukas, tuul ja äike. Läksin õue, kuulasin "Musta lipu valgel" (Ei tea miks seda. See lihtsalt tundus õige) ja mässasin ringi. Ülimõnuuus oli. Tekitas sellise võimsa tunde:P
No comments:
Post a Comment